Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroov prääʹzneǩsaakk nuõrttsaaʹmi aazztem da Čeʹvetjääuʹr škooul 70-eeʹjjprääʹznǩest 24.8.2019

Ärvvsaž Sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei, aaʹrhelpispp Leo, rehtor Nieminen, mij prääʹzneǩ cisttkueʹss da prääʹzneǩ-kueʹss

Mäʹhtt, jõs Peäccam Koolâsjooǥǥâst jie leʹčče kaunnâm nikkelmaalmõõǥǥ 1920-lååǥǥ aalǥâst da raajjâm nikkelkuåivvâz 1930-lååǥǥâst? Leäi-a Moshnikoov Meʹtt õlggâm ââʹnned jiiʹjjes teâttan suu kaunnâm malmmǩieʹđj, kååʹtt leäi peäʹlstes vaikkteʹmmen, što Čeäppatvueiʹvest kauʹnne maalmõõǥǥ? Leäi-a Saksslajânnam persted kokksaž Peäccmest nikkeeʹltää da tõnnalla nuõrttsaaʹmi vuuʹdest leäi pueʹtted strateeglânji vääžnai päiʹǩǩ? Leäi-a Lääʹddjânnam taarbšed uʹvdded Peäccam kõskkrääuhsuåppmõõzzâst 1944 nikkelkuåivvâztää avi leeiʹm-a vuäǯǯad tuõʹllʼjed vuuʹd jiijsteen? Ouddmiârkkân täid kõõččmõõžžid leäm juurdčam tän prääʹzneǩ valmštõõleeʹn. Mõõn diõtt prääzkjep?

Nuõrttsaaʹmi aazztemprääʹznǩi ääʹrb alttee eeʹjj 1979, ko viõʹttjim aazztummuž 30-eeʹjjprääʹzneǩ. Mon leʹjjem teʹl kristtmättleeiʹrest Čeʹvetjääuʹr škooulâst da leeiʹm kâʹl mieʹldd juuhlid õhttneei aaʹššin. Prääʹzneǩ paaʹʒʒi miõʹlle Taarr Njauddmest da Njeʹǯǯjääuʹrest älggam määŋg peeiʹv põõrtâst põʹrtte juätkkjam risttsättan aautin, vääʹʒʒeeʹl da võnnsin. Jooʹđeen leʹjje nueʹttemjeäʹǩǩää da jeeʹres šõddmõõžž jeeʹres pääiʹǩin, jeäʹrbi mieʹldd Njauddâm raajjväärdtõõǥǥâst da Suprust. Looppâst risttsäätt teivva Čeʹvetjääuʹrest da prääzkjim tän ǩeʹddmääʹrǩest. Šõŋŋ leäi fijnnâs, jeäʹp-ǥa taarbšam ni kättaz. Tõn mâŋŋa leäʹp noorõõttâm juõʹǩǩ lååǥǥad eeʹjj prääzkjem diõtt aazztummuž jeeʹres teemaivuiʹm. Ååʹn lij jäʹrjstõõzz mieʹldd viiđad prääʹzneǩ leʹbe vueiʹttep šiõǥǥ määinain kåččad tän äʹrbbvuõttân.

Eeʹǩǩ 2019 lij nõõmtum alggmeerai ǩiõli eeʹǩǩen. Mij prääʹzneǩ prograammâst da pukin tuåimsteen prääʹzneǩ jäʹrjstõõllmõõžžin leäp välddam lokku tõn, mäʹhtt nuõrttsääʹmǩiõll kollai da kuâsttai. Nuõrttsääʹmǩiõll lij klasstõllum tuõđi vaarvuâlaž ǩiõllân. Uuʹccab ko koummčueʹđ oummu teänab mainste ǩiõllân. Smiõttam täʹst, kâʹll proseʹntted ǩiõllân mainsteeʹjin lie ååʹn tän prääʹzneǩpääiʹǩest? Peʹcclââstam tuõđi nuõrttsääʹmǩiõl da kulttuur pueʹttivuõđ diõtt. Ǩiõl serddmõš vuâlgg paaiʹǩin da smeʹllkââttam pukid ǩiõl siltteeʹjid ââʹnned nuõrttsääʹmǩiõl aarǥâst, jeäʹrben nuõrivuiʹm. Jõs ǩiõl serddmõš piârrjin lij puätkknam, lij kuuitâǥ šiõǥǥ, što ânnʼjõžääiʹj  lij vuäittmõš mättʼtõõttâd ǩiõl ǩiõllpieʹzzin, škooulin da jeeʹres juâtkkmättjummšin. Vaarrân lie kuuitâǥ budjeʹttmeäʹrrtieʹǧǧi riʹjttjemvuõtt da škooultummuž kuõskki čuõppâmvaar.

Sääʹm škooultemkõõskõs lij leämmaž miârkteei roolâst uuʹccab sääʹmǩiõli, aanrõš- da nuõrttsääʹmǩiõli jeällteeʹjen. Mättstroiʹttel tuâjj lij peäʹlstes vaikktam tõõzz, što mainstum ǩiõl ââʹnnem da ǩiõlseeiltemtuåim lie lâssnam miârkteeinalla. Juõʹǩǩ eeʹjj škooulte ođđ mainsteeʹjid pukid ǩiõlljooukid. Ougglestmättʼtõõzz diõtt lie pâsttam škooulted nuõrttsääʹmǩiõl čieʹppid puk Lääʹddjânnmest, ko jäänab di jäänab meeʹst jälste sääʹm dommvuuʹd åålǥpeäʹlnn. Sääʹmǩiõli škooultummši mieʹrr ij leäkku ååʹn kuuitâǥ riʹjttjeei. Sääʹmvuuʹd kooʹddin valmštâʹlle ǩiõllstrategia, koon täävtõssân lij lââʹzzted ouddmiârkkân sääʹmǩiõllsaž tuâjjlai meäʹr vuuʹdest jeeʹres tuâjain. Sääʹmǩiõli škooultummša taarbšeʹčeš vuuʹd taarbid lokku vääʹldeeʹl mieʹrrkõõski takai ǩiõlltuʹtǩǩõõzzi tääʹssmeäʹrteeʹlmi meâlddsaž vuâđđtääʹzzest pââimõs tässa vuällai škooultõõzz pukid kooum Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõʹlle.

Mättstroiʹttel ǩiõlltuâjj lij miârkkteei juʹn tõn diõtt, što tõt tuejjad mättʼtõõttiaunnâz õllškooultässa. Jieʹnnǩiõllsaid taarbšet lââʹzz ǩiõllškooultummuž še. Ouddmiârkkân sääʹmǩiõl tuulk da ǩiõlljååʹrǥlõõtti jie leäkku nokk sääʹmvuuʹd kooʹddi da sääʹmtiiʹǧǧi taarbid, jeäʹrben sääʹmǩiõl siltteeʹjin lij vääʹnn. Riikk tällõsarvvlõʹsse plaanuum mieʹrrteäʹǧǧ čuõppmõõžž lie vaarrân ååʹn älggam positiivlaž ooudâsviikkmõʹšše nuʹtt sääʹmǩiõli jeälltemtuâjast ko seämma ääiʹj äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji škooultummšest še.

Čeʹvetjääuʹr vuuʹd lij oʹdinakai vuʹvdd maaiʹlmest, koʹst nuõrttsääʹmǩiõll da tõn mieʹldd kulttuur lie õinn vueʹssen juõʹǩǩpeivvsaž jieʹllem. Tõnt-i tiiʹǩ Čeʹvetjäurra lie plaanääm sääʹmkulttuurkõõskõõzz ǩiõl da kulttuur seeiltem, oouʹdeem da čuäʹjtõõllâm diõtt di vuuʹd jieʹllemvueʹǩǩjieʹllem raʹvvjeei da vueiʹtlvaž mååustsiirdčõõttji da vuuʹd oummid tuâj uʹvddi viõkkân. Jieʹlli sääʹmkulttuur kõõskõs lij ouddâl puki jurddum siid õhttsaž noorõõttâmsââʹjjen, kääzzkâʹstted sijddniiʹǩǩi taarbid.

Tuåimees peäʹlnn plaaneem vueʹlnn åårrai ođđraajõõzz haaʹlee, što tõt mušttʼtat sääʹmõõutstõõzz täʹlvvsiid, kååʹtt tuåimi äʹrbbvuõđlânji õõutstõõzz noorri pirrõssân, koozz maʹcce täälvas ǩiđđ-, ǩieʹss- da čõhččpääiʹǩin. Tõnt kåččap haʹŋǩǩõõzz Täʹlvvsijdd-nõõmin. Haʹŋǩǩõs lij leämmaž tuâj vueʹlnn juʹn muäddlo eeʹǩǩed da tõʹst lie ǩeeʹrjtam määŋgid plaanid. Teäggtõõzz haʹŋǩǩõs iʹlla vuäǯǯam, oouʹdbu plaan kuularvvlõs leäi nuʹtt koumm miljoon euʹrred. Ååʹn haʹŋǩǩõõzzâst lij muu miõlâst tuõttlõs ouddnemvueiʹttemvuõtt. Seämmast ko mij peʹcclâʹsttep tääiʹben peâltem räjja šõddâm ortodookslaž seäʹbrrkåʹddpõõrt da škooul aazztõk- da tuâjjpääʹjjraajõõzzi pueʹttiääiʹj, de seämmast miʹjjid ävvan vueiʹttemvuõtt oouʹdeed Sääʹmkulttuurkõõskõshaʹŋǩǩõõzz.

Õõutsââʹjest Aanar kooʹddin da jeeʹres toiʹmmjeeʹjivuiʹm Nuõrttsääʹmkulttuurfondd lij jåʹttʼteʹmmen škooul raajõõzz sâjja rajjum ođđ raajõõzz plaanummuž da raajjmõõžž. Täävtõssân lij vuäǯǯad synergiaouddõõzzid da kuullviõkkšânji čõõđted mij puki õõnnʼji taarbid vaʹstteei põõrt siid ođđ toiʹmmjeeʹjjes kõskkpäiʹǩǩen, koʹst nuõrttsääʹmkulttuur lij kuâsttjeeinalla puhttum ouʹdde.

Tät lij mij âʹlddpuõʹttivuõđ šuurmõs ooudâsviikkâmhaʹŋǩǩõs, koon ooudummša tuäivam, što puk čõnnâʹtte da jeäʹrben, što Lääʹddjânnam riikk vuâlgg mieʹldd teäggtummšines ainsmâʹtted čõõđtummuž. Jiõčč raajõs puätt leeʹd Čeʹvetjääuʹrest, leša kõõskõõzz tuåimmjummuž vaaiktõõzz puäʹtte kuâsttjed jeeʹres åʹrnn sääʹmvuuʹdest.

Saaʹmi čõõđäiggsaž vaaldâšmorgaan Saaʹmi siidsååbbar lij eʹtǩǩääm Lääʹdd ortodookslaž ceerkva 2000-lååǥǥ aalǥâst, što saaʹmin leʹčči eeʹttǩeeipäiʹǩǩ ceerkvallaš-såbbrest. Teʹl vuäǯǯaim ǩiõldlaž tuʹmmstõõǥǥ. Ortodookslaž ceerkvest oođee ååʹn vaaldâšm da kaaggim tõn õhttvuõđâst ääʹšš eʹpet ouʹdde eʹtǩǩeeʹl ceerkvallašhalltõʹsse, što saaʹmin leʹčči pueʹttiääiʹjest õhtt eeʹttǩeeipäiʹǩǩ ceerkvallaš-såbbrest. Eeʹttǩeei nõõmteʹči ceerkvallaš-såbbra Saaʹmi siidsåbbar. Vuâđđan lij saaʹmi alggmeersââʹjj. Ärvvlâʹtte, što mij sääʹm leäʹp nuʹtt 600-800 da šuurmõs vueʹss meeʹst kooll ortodookslaž ceerkva. Nuõrttsääʹmǩiõllsaž sääʹmtuâjj lij leämmaž vueʹssen ortodookslaž ceerkav historia da ânnʼjõžpeeiʹv. Leäʹp toođva mij eʹtǩǩõõzz positiivlaž ouddnummša ceerkvallašhalltõõzzâst da tuäivvap, što  ceerkvallaš-šåbbar tuʹmmai tõn mij pueʹrren.

Puäʒʒhåidd lij saaʹmid samai miârkteei jieʹllemvueʹǩǩ. Sääʹm puäʒʒhåidd vuâđđââvv puõcci ǩiõččma. Sääʹm puäʒʒhååid oudldõssân lie veiddsõs da õhttna jânnam. Sääʹm puäʒʒhåidd lij ouddâl puki kulttuursaž jieʹllemvueʹǩǩ, kååʹtt tuõʹllai sääʹmǩiõl, ääʹrbvuõđlaž teâđ di sääʹmkulttuur. Sääʹm puäʒʒhååid pääiʹǩ sääʹmǩiõll, saaʹmi äʹrbbvuõđlaž teâtt di sääʹmkulttuur serddje puõlvvõõǥǥâst nobba ââʹneeʹl kulttuur jieʹllemviõkksiʹžžen.

Vueiʹttep särnnad, što puäʒʒhååidast toiʹmmjeei oummin lij sääʹmǩiõll da kulttuur pueʹrmõsân seillam da lij veâlâinn vueʹss aarǥ. Puäʒʒhååid oudldõõzzi staaneem da jieʹllemvueʹjj suõj pueʹreem lie äimmõsmuttâz da jeeʹres määddââʹnnem tieʹddi kõõskâst äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj da tõõzz õhttneei äʹrbbvuõđlaž teâđ seillmõõžž jieʹllem-mäinn.

Tâʹvv-Lappi mäddkåʹddkääʹv 2040 tuâj õhttvuõđâst lie kõrrsânji kaggâm Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuâǥǥas -haʹŋǩǩõõzz. Ruʹvddčuâǥǥas mõõnči Ruäʹvnjaarǥâst juʹn-a Njeäʹllem leʹbe vaajtõsmääinald tääiʹb Čeʹvetjääuʹr pääiʹǩ Ǩeârkknjaarǥ satkku Taarr peälla. Ruʹvddčuâǥǥas leʹčči ääppalvääl miârrǩeäin juâtkkõhttvuõtt Euroʹppe. Miʹjjid ruʹvddčuõkku teâuddjummuš määddeen da čaaʹʒʒeen čõõđ leʹčči tiudd katastroof. Puäʒʒjânnam puåtkkneʹče da puõccui luâđmeâldlaž âânnmõš ij leʹčče mååžna, tõnnalla tõt piijči vaar vuâlla obb kulttuursaž jieʹllemvueʹjj aainâs kutt sääʹmpaalǥâskååʹddest. Jõnn ruʹvddčuõkku raajjâmtuâj čäccõõzzi čõõđ peʹjje vaar vuâlla vuuʹd kuõʹli da čäccõõzzi vueʹjj nuʹtt, što še nuʹbb sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹǩǩ õõlǥči uʹvdded sââʹj.

Lââʹssen ruʹvddcuõkku mieʹldd puäʹtte jeeʹres vaar pirrõʹsse suuʹlmallaš aunnsi jååʹđtummuž hääʹmest da ruʹvddčuâǥǥas vueiʹtlvâstt pueʹrben kuåivvzi šõddmõõžž voudda. Mij jeäʹp haaʹled Jiõŋŋmiâr ruʹvddčuõkku luâđ äʹnsteei markkântääl tuåimi vuäʹnkõs poodd äuʹǩǩjummša neeuʹreeʹl nuõrttsaaʹmi alggmeer vuõiggâdvuõđid. Miõʹlle puätt Peäccam nikkeeʹl käunnʼjummuš da tõn seuʹrrjõõzz, kooi pirr mainstem saakkvuâr aalǥâst. Jeäʹp haaʹled mij kulttuurkueʹstlmest kaauplaž luâttreeʹǧǧesvuõtt-resuurs industriaaʹje, koon jeäʹp toobd.

Prääʹznǩest jeäʹp teâđast haaʹled pâi čuäjtõõllâd vaarid mij pueʹttivuõđ vääras, peʹce nuuʹbbioori uʹvdded tuäiv pueʹttiäigga. Nuõrin lij pueʹttivuõtt da äʹrbbvuõđid âlgg ciʹsttjed. Fiʹttjõs nuõrttsäʹmmlažvuõđâst  lij jäänmõsân positiivlaž da jeäʹrben nuõri kõõskõõzzâst lij haal da smeʹllkõsvuõtt leeʹd nuõrttsääʹm. Ǩiõll da kulttuur mättʼtâʹtte määŋgin jeeʹres taaʹzzin, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvueʹjj ǩeäʹsse miõlid da sääʹmpihttsid haaʹlee ââʹnned. Tuâjj- da jieʹllemvueiʹttemvuõđid pueʹreei tuåimivuiʹm ååskam, što vuäǯǯap tuõʹllʼjed sääʹmvuuʹd jieʹllemviõkksiʹžžen da tõnnalla nuõrttsääʹmkulttuur seillad. Ǩiõll- da kulttuurpirrõs meeʹst juʹn lij, Täʹlvvsijdd-haŋǩǩõõzznallšem tuåimin vueiʹttep mij vuuʹd da jieʹllemvuõʹjjid ooudâs viikkâd da staaneed juätkkjemvuõđ.

Peäccam vuuʹd jeeʹres siidi jiiʹjjesnallšemvuõđeezvuiʹm mõõnteš, leâša pueʹtǩǩee-a saaʹmi preddnid obbnes? Ođđ jieʹllem lie jouddâm raajjâd aivv aalǥâst, mij maaddârpuärraz lie reʹttlâsttam jiânnai. Kulttuurpreeddan jeäll meeʹst raʹvvsânji, håʹt-i leäʹp mõõntam jiânnai kulttuurân iiʹjji mieʹldd. Tät prääʹzneǩ nääiʹt jõnn vuässõõttimeäʹrines čuäʹjat äärv âânnmõõžž mij kulttuuʹre da mušttal taarbâst riâššâd näkam kaaunõõttmõõžžid jeeʹres puõlvvõõǥǥi, sooǥǥi da naʹzvaani kõõskâld. Puk tuåim vaarvuâlaž ǩiõl da kulttuur seeiltummšen lie taarbla, da samai ǩiõrggsânji.

Späʹssbõõžžam pukid, kook lie vuässõõttâm prääʹzneǩ riâššma nuʹtt reâuǥeeʹl ko teäggtummšin. Tät lij leämmaž miʹjjid jõnn tuâjj, lij leämmaž rämm čõõđted tän õõutveäkka.

Späʹsseb!