Saaʹmi siidsåbbrin saǥstõʹlleš vuâđđjuurdlaž aaʹššin
Täʹlvvmannu beäʹlnn õʹnneš säʹmmlai äʹrbbvuõđlaž siidsåbbrid Njeäʹllmest 17.2.2024 da Čeʹvetjääuʹrest 18.2.2024. Såbbrin vaʹlljeeš ođđ sääʹmsuåvtõõzzid di saǥstõʹlleš kulttuuräʹrbbvuõđ juâkkmõõžžâst di sääʹmlääʹjj meâldlaž ǩeâmpplååʹvi miõttmõõžžâst.
Siidsåbbrin vallʼjeeš sääʹmsuåvtõõzzid koumm eeʹjj piʹštti tåimmpâjja, eeʹjj 2026 loopp räjja. Lââʹss teâđ sääʹmsuåvtõõzzin vuäitt lookkâd tääiʹben.
Säʹmmlai aazztummuž 75-eeʹjjprääʹzneǩ valmštõõlli tåimmkåʹdd lij vallʼjjuum
Påʹrǧǧmannu looppâst jäʹrjstet säʹmmlai aazztummuž 75-eeʹjjprääʹzneǩ, koon jäʹrjstummšest vaʹstteei tåimmkådda vaʹlljeeš siidsåbbrin eʹtǩǩeeʹjen Joni Gauriloff, Lilja Ljetoff da Jasmin Semenoff. Saaʹmi siidsåbbar kåččam jäʹrjstemtåimmkådda eʹtǩǩeejeez lie vaʹlljääm še Sääʹmkulttuurfondd (Heidi Hänninen), Tâʹvv-Lääʹddjânnam ortodookslaž seäʹbrrkåʹdd (Jaakko Vainio), Äʹvv Saaʹmi Muʹzei (Hanna-Maaria Kiprianoff) di Keväjääuʹr, Paččjooǥǥ-Njeäʹllem da Njauddâm siidõhttõõzz (Anna Lumikivi, Helena Määttä da Tero Harju). Väʹlddprääʹzneǩ jäʹrjstet Njeäʹllmest pâʹsspeeiʹv 25.8.2024.
Säʹmmlai kulttuuräʹrbbvuõđ juâkkmõš sääʹmõutstõõzz åålǥbeälla
Siidsåbbrin saǥstõʹlleš säʹmmlai kulttuuräʹrbbvuõđ juâkkmõõžžâst sääʹmõutstõõzz åålǥbeälla di liʹnnjeeš tõn vuâđđjurddjid še. Kaʹrjjlest saaʹmi jânnmid -haʹŋǩǩõs leäi tueʹjjääm aalǥtõõzz ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõõžžâst Saaʹmi siidsåbbra da haʹŋǩǩõõzz tuâjjlaž Anna Lumikivi mainsti ääʹššest di viiǥǥi saǥstõõllmõõžž ooudårra såbbrin.
Saǥstõõllmõõžžin käʹǧǧe ouʹdde jm. tõn, što säʹmmla vuäʹmste säʹmmlai kulttuuräʹrbbvuõđ, ij-ǥa pukid tõn vueʹzzid taarbaš ääʹveed õutstõõzz åålǥbeälla. Såbbrin peʹjje jiânnai teädd vuõigg teâđ juâkkmõʹšše di sääʹmǩiõl miârktõʹsse teâđ ooudårra serddmõõžžâst. Saǥstõõllmõõžžâst puʹhtteš ouʹdde še, što säʹmmla âʹlǧǧe leeʹd ǩieʹssjen kulttuuräʹrbbvuõđ kuõskki aaʹšši čuäʹjtummšest da mättʼtummšest.
Sääʹmlääʹjj meâldlaž ǩeâmpplååʹvi miõttmõš
Såbbrin saǥstõʹlleš sääʹmlääʹjj meâldlaž ǩeâmpplååʹvi miõttmõõžžâst še. Sääʹmlääʹjj 9 §:ff 3 pääiʹǩ mieʹldd sääʹmvuuʹdest jälsteei säʹmmlast lij tän vuuʹdest riikk mädd- da čääʹccvuuʹdin vuõiggâdvuõtt määustää raajjâd meäʹccvaaldšemveʹrǧǧneeʹǩǩ lååʹvin puäʒʒ-, šeeʹllem- da kueʹllǩeâmpid, kueʹllǩeâllrid da seeiltemsuejid taarbšum paaiʹǩid. Saǥstõõllmõõžž tueʹǩǩen leäi tarbb liʹnnjeed täi lååʹvi miõttmõõžž vuâđđjurddjin.
Siidsåbbar vuõiʹnne, što Saaʹmi siidsåbbar rool âlgg raʹvvjed ǩeâmpplååʹvi mõõntõõllmõõžžin. Lââʹssen siisåbbar tuʹmmje, što ǩeâmpp âlgg põõssâd sääʹmlääʹjj 9 §:ff meâldlaž âânnmõõžžâst da što ǩeâmp, koin jie leäkku vuäʹmsteei, âlgg vuõss-sâjjsânji vääʹlted sääʹmõutstõõzz seʹst ođđ vuäʹmsteeja, ǩeäst lij sääʹmlääʹjj meâldlaž vuõiggâdvuõtt ǩeâmp raajjmõʹšše