Ouddooumaž Veikko Feodoroff prääʹzneǩsaakk saaʹmi aazztummuž 75-eeʹjjprääʹznǩest
Saaʹmi ouddooumaž Veikko Feodoroff õõʹni Njeäʹllmest pâʹsspeeiʹv 5.8.2024 jäʹrjstum saaʹmi aazztummuž 75-eeʹjjprääʹznǩest prääʹzneǩsaaǥǥ, koʹst vaaʹldi ouʹdde âʹlddneei Njauddâmjooǥǥ kueʹllšeeʹllemsuåppmõõžž da -vuâkkõõzz ooʹđeemsaǥstõõllmõõžž di Saaʹmi siidsåbbar vaaldšummuž tåimmʼmõõžž staannummuž.
Pueʹtted tiõrvân Njeällma saaʹmi aazztummuž čiččlovitt-eeʹjjprääznka. Väʹlddprääʹzneǩ lij ååʹn vuõssmõs vuâra tääiʹben Njeäʹllmest. Saaʹmi aazztummuž vuõssmõs vuâra prääʹzkješ påʹrǧǧmannust 1979, ko oʹđđestaazztummšest leäi jååttam koummlo eeʹǩǩed. Mâŋŋa tõʹst tõn leät prääʹzkjam lååi eeʹjj kõõskin da taʹnni viõʹttjep vuõssmõs vuâra aazztemprääʹzneǩ vitt eeʹjj ouddlõs prääʹzneǩ mâŋŋa.
Čeʹvetjääuʹrest järjstum 70-eeʹjjprääʹznǩest poʹhtte ouʹdde tuõivid tõʹst, što näkam saaʹmi õhttsaž prääʹznǩid vuäitči jäʹrjsted tääuʹjab. Jeäʹrben puärrsab puõlvvõk tuäivai, što piâzzči kaaunõõttâd kueiʹmeezvuiʹm prääʹznǩest võl ko vuõim riʹjttje da vueiʹnned, mäʹhtt kulttuur jeäll. Nuʹtt-i mieʹrriim jäʹrjsted 75-eeʹjjprääʹzneǩ siõmmna uuʹccab hääʹmest da tän vuâra Njeäʹllmest, što piâssâp puʹhtted ouʹdde sääʹmvuuʹd saujjvueʹzz. Lij vääžnai saaʹmi aazztummuž historia õhttvuõđâst kaggâd pââjas Paččjooǥǥ da Peäccam siidniiʹǩǩi oʹđđestaazztummuž Njeäʹllem da Keväjääuʹr vuuʹdid di tän vuuʹd sääʹmkulttuur ânnʼjõž vueʹjj.
Riikki raaj jueʹǩǩe saaʹmi äʹrbbvuõđlaž jieʹllemsââj da čiččâm jeeʹres siid saaʹmid čorru kueiʹmsteez jälsted koumm jeeʹres riikkâst. Nuuʹbb jõnnvääin mâŋŋa Peäccam vuuʹdest evakuõsttum saaʹmid aazzteš Aanar kååʹdd voudda Keväjääuʹr, Njeäʹllem da Čeʹvetjääuʹr siidid. Njeäʹllem da Keväjääuʹr vuuʹdid aazzteš Paččjooǥǥ da Peäccam saaʹmid. Täi siidi sijddneeʹǩǩ leʹjje juʹn eeʹǩǩlooʹji ääiʹj leämmaž pääkktum muʹtted jieʹllemnääʹles, kååʹtt vuâđđõõvi eeʹjj-jårrõʹsse. Voudda leäi šõddâm mäddvuäʹmstummuž da jeeʹres vuuʹdest tuärrai mäddââʹnnemnääʹl, mâʹte industria da maatkčem. Jiõŋŋmiâr vuõni di Peäccam- da Paččjooǥǥ luõss-šeellmõš leäi õhtt siidi väʹlddjieʹllemvueʹjjin.
Lääʹddjânnam riikk kaaupši Paččjooǥǥ siid saaʹmi luõss-šeeʹllemvuõiggâdvuõđid Taʹrre 1920-looǥǥâst da vuâđđii täi tieʹǧǧivuiʹm luõsskoʹrvvõsfoond, kååʹtt mij kõõskâst lij tobddum saaʹmi kåʹllkruunfonddân. Filosofia dåhttar Sonja Tanhua lij eeʹjjest 2019 õlmstõttum artikkeeʹlest puʹhttam õuʹdde ääʹšš tuâkkaz. Paččjooǥǥ sääʹm leʹjje siidsåbbrest mieʹrrääm õõlǥted siid mädd- da čääʹccvuõiggâdvuõđi nâânummuž nuʹtt, što tõt vaʹstteʹči vuuʹd jeeʹres aazzji mäddvuäʹmstummuž. Mâʹŋŋlest siidsååbbar leäi kuuitâǥ koon-ne määiʹnest, koon jeäʹp tieʹđ, tuʹmmjam miõttâd vuõiggâdvuõđi kaaupšummuž. Looppâst vääini mâŋŋa foond looppid tieʹǧǧid jueʹǩǩeš paččjõõžži nuõrab puõlvvõõǥǥid.
Paččjooǥǥ kåʹllkruunfoond mieʹrr leäi 12 000 Taar kåʹllkruunnâd leʹbe 125 000 tuâlʼjõž Lääʹddjânnam mäʹrǩǩed, kååʹtt lij nuʹtt 40 000 ânnʼjõž euʹrred. Tõt lij samai occkaž teäʹǧǧmieʹrr kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđi kaaupšummša. Miârrkueʹllšeellmõš leäi Paččjooǥǥ da Peäʹccam siidi saaʹmid samai miârkteei jieʹllemvueʹǩǩ, što vueiʹttep fiʹttjed mõõn jõnn mõõntummuž tõt leäi. Tieʹǧǧivuiʹm ij vueiʹt koʹrvveed mõõntum kulttuurlaž jieʹllemvueʹjj da jieʹllemnääl.
Saaʹmin lij luõvâs kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõtt sääʹmvuuʹdest riikk vaaldšem čaaʹʒʒin, leša ij ni vooʹps mieʹrreemvääʹld kueʹllšeeʹllemvaaldšummšest. Tän ääʹšš õõlǥči pueʹreed, tõõzz vuâsti lie vueʹjj. Saaʹmi kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđid nânnsânji õhttân jåʹttjeei Lääʹdd da Taarr jânnmi kõskksaž Njauddâmjooǥǥ kueʹllšeeʹllemsuåppmõõžž da -vuâkkõõzz oođeemsaǥstõõllmõõžž. Lij šiõǥǥ muʹštted historia mättʼtõs tõʹst mäʹhtt uʹcc alggmeer vuõiggâdvuõʹtte vuäitt ǩiâvvâd, ko meersažriikk saǥstâʹlle jiiʹjjes täävtõõzzi ohjjeeʹn. Saaʹmi siidsåbbrest âlgg leeʹd Lääʹddjânnam saǥstõõllâmväʹldduumkååʹddest miârkteei rool da mij vuõiggâdvuõđid âlgg ââʹnned ciistâst Lääʹddjânnam vuâđđlääʹjj õõlǥtemnalla.
Obb sääʹmõutstõʹsse vääžnai Säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâjj lij ouddnam puârast. Komissio tueʹjjad da lij tuejjtam jeeʹresnallšem pååđčiõlǥtõõzzid mij saaʹmin še, mäʹhtt ouddmiârkkân riikk lij âânnam mij meer. Kuullmõõžž juätkkje õinn, leša ååʹn älgg leeʹd ǩiirâs vaʹrrjed ääiʹj da šõddâd komissio kuullâmnalla, Leäʹped tuõsttâl da väʹldded õhttvuõđ komissiooʹje, vuässõõttâd puuʹteeʹl jiiʹjjes vueiʹnlmid da ǩiõččlâsttmõõžžid tiõttu. Psykososiaalʼlaž tuärj juâǥǥas Uvjj taʹrjjad vieʹǩǩ tän õhttvuõđâst, jõs lij tarbb.
Saaʹmi siidsååbbar lij eʹtǩǩääm mädd- da meäʹcctäällministeriaaʹje saaʹmi ouddoummu da suu vieʹǩǩen tåimmjeei piisar tueʹjai ooudâs viikkmõõžž vaʹstteed tueʹjai ânnʼjõž õõlǥtõõzzid. Tät leʹčči vääžnai nuʹtt tueʹj juätkkjemvuõđ, tuõjju čõnnâttmõõžž ko tueʹjastpiʹrǧǧummuž da tueʹjjpueʹrrvââjjam peäʹlest. Tueʹjai õõlǥtemvuõtt-tääʹss lij pâjjnam seämma ääiʹj ko tueʹjjmieʹrr lij šõddâm da tueʹj siiskõs lij veiddnam. Lij õinn vääžnai, što Saaʹmi siidsåbbar vaaldšummuž staaneet riʹjttjeei resuursivuiʹm nuʹtt što ouddooumaž da piisar vuäitče reâuggad obbpeivvsânji organisaatiost. Tät pueʹreʹči aaʹššihåiddmõõžž da hiâlpteʹči sääʹmsuåvtõõzzi tåimmjummuž di lââʹzzteʹči Saaʹmi siidsååbbar äʹšštåbddjemvuõđ. Fiʹttjam, što riikkâst lie kõrr tääl čuõppmõõžž jååʹttmen, leša tän ääʹšš ooudâsviikkmõš lij samai occkaž saʹtssjõs tieʹǧǧ pieʹlest.
Sääʹmǩiõllsaž mättʼtõõzz taʹrjjummšest lie šõddâm puârõõzz Aanar kååʹddest. Âʹvvel škooulâst lij tän čõõuč alttääm sääʹmǩiõllsaž klaass, koozz Njeäʹllem da Keväjääuʹr vuuʹd sääʹmpäärna še vueiʹtte mõõnnâd vuäǯǯad mättʼtummuž jiiʹjjes ǩiõlâst. Čeʹvetjääuʹr škoouʹle õõlǥči še vuäǯǯad vaʹstteeinallšem klaass da viõuseed sääʹmǩiõllsaž mättʼtummuž. Sääʹmkulttuurfoond sääʹmǩiõllsaž škooulpääʹljeshaŋǩǩõõzzâst vuäǯǯčeš šiõǥǥ ǩiõččlâsttmõõžžid sääʹmǩiõllsaž mättʼtummuž tueʹrjjummšest, täid âlgg väʹldded âânnma.
Šiõǥǥ prääʹzneǩ-kueʹss!
Aazztummuž mošttprääʹzneǩ lij miʹjjid tääʹrǩes tõn diõtt še, što tõn viõʹttjeeʹl muʹšttep miʹjjid oudldam puõlvvõõǥǥid, kook lie õlggâm riikki tååimi seuʹrrjõssân siirdčõõttâd jeeʹres voudda. Ođđ jieʹllem lij õlggâm altteed aalǥâst, kulttuur da äʹrbbvuõđ lie kuäddam da vieʹǩǩtam piʹrǧǧeed tõn lõʹsses raajjâmtuâjast. Prääʹzneǩ mieʹrrkõõskin viõʹttjeeʹl seʹrddep teâđ mij historiast ođđ puõlvvõõǥǥid še, seämma ääiʹj čuäʹjtep ciistvuõđ maaddârpuärrseen tuõjju.
Späʹsseb da šiõǥǥ prääʹzneǩ pukid!