Sosiaal- da tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi staanmõš Čeʹvetjääuʹrest da jeeʹres säʹmmlai dommvuuʹd reuʹnnvuuʹdin
Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd teâđti 3.12.2024 muttsin Čeʹvetjääuʹr tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzid. Muttâz puäʹtte viõʹǩǩe eeʹjj 2025 aalǥ rääʹjest. Teâđtõõzz mieʹldd Čeʹvetjääuʹrest jeäll pueʹttiääiʹj tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei tåʹlǩ õʹhttešt määnpââʹjest, ko tän räjja tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei kääzzkõõzzid leät taʹrjjääm Čeʹvetjääuʹrest kueiʹt vuâra neäʹttlest. Pueʹttiääiʹj Čeʹvetjääuʹrest jeät hoiʹddjuku laboratoriočuäjtõõzzi välddmõõžž, joukktäʹrǩstummšid ni seullmõõžžid.
Äʹšš pueʹđi õlltõssân nuʹtt Sääʹmtegga ko še Saaʹmi siidsåbbra. Äʹšš pueʹđi ouʹdde Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd vuʹvddvälddõõzzâst 16.12.2024, mõõn vuâđald tuʹmmstõk pueʹđi õlltõssân še pueʹrrvââjjamvuuʹd tuʹmmstõktuejjeeʹjid. Vuʹvddvälddõõzz såbbrest tiõrvâsvuõttjååʹđteei Miia Palo mušttli, što jie ni jååʹđteei veeʹrjtuõʹllʼjeei teâttam ääʹššest da kuâsttjeʹči nåkmen, što puk ij leäkku mõõnnâm mâʹte õõlǥči. Tiõrvâsvuõttjååʹđteei mušttli, što ääʹšš seʹlvvtet.
Sääʹmteʹǧǧ da Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd lie saǥstõõllâm šiõtteemtååimaid õhttneei kääzzkõs-sääiʹm muttsin čõhčč-kålggmannust da lââʹssen juõʹǩǩekksaž saǥstõõllmõõžžin skamm-mannust. Kuhttuin Sääʹmteʹǧǧ lij pohttam ouʹdde säʹmmlai dommvuuʹd uuʹccmõs siidi soti-kääzzkõõzzi miârktõõzz obb sääʹmkulttuur jieʹllemviõʹǩǩe da lââʹssen vooudlaž vuälladvuõđ miârktõõzz õõutverddsažvuõđ teâuddjummša. Täin saǥstõõllmõõžžin Lappi pueʹrrvââjjamvuʹvdd ij leäkku pohttam ouʹdde äiggmõõžžees ǩieʹppeed kääzzkõõzzid säʹmmlai dommvuuʹd uuʹccab siidin, mâʹte Čeʹvetjääuʹrest.
Čeʹvetjääuʹr da Njauddâm vuuʹdest lie õhttsiʹžže nuʹtt 250 aassjed. Čeʹvetjääuʹrest Âʹvvel tiõrvâsvuõttkõõskõʹsse lij pâʹjjel 150 ǩilomettar mäʹtǩǩ da Njauddmest pâʹjjel 180 ǩilomettar mäʹtǩǩ. Laboratoriokääzzkõõzzi loopptummuš da tiõrvâsvuõttpõõrt äävaiåårramaaiʹji ǩieʹppummuš kuuʹǩǩad vuuʹd aassji äʹššeem-maaʹtǩid miârkteeinalla. Tät veekk tõõzz, što kõõddâs tiõrvâsvuõtthuâlast äʹššeem diõtt pâjjan, mii vuäitt šõddeed puõʒlmi diagnosâsttmõõžž da hååid äjjnummuž da tõnnalla koolai lâssnummuž. Samai toolkteʹmmen kuʹǩes äʹššeem-mäʹtǩǩ šâdd tõid spesiaaljooukid, kook âʹlǧǧe ouddmiârkkân vuâđđpuõʒʒâlm diõtt äʹššeed mieʹrrkõõski čuäjtõsvälddmõõžžâst leʹbe jeeʹres seuʹrrjummšest.
Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd teâđtõõzz mieʹldd škooultiõrvâsvuõtthuâl aaʹššid hoiʹddjet pueʹttiääiʹj Čeʹvetjääuʹr škooulâst suåppum naaʹlin. Škooultiõrvâsvuõtthuâl riâššmõš pääcc teâđtõõzzâst pannčiõlggsen. Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar mieʹldd Čeʹvetjääuʹr škooul vueʹll- da pââibužškooul škooulniiʹǩǩid âlgg staaneed vueiʹttemvuõđ ââʹnned škooultiõrvâsvuõtthuâl kääzzkõõzzid škooulpeeiʹv ääiʹj ääiʹjvaʹrrjummužtää še, mâʹte lääʹjjšiõttummuš ooudald.
Vuâđđkääzzkõõzzi staanummuš lij vääžnai vuuʹd jieʹllemviõkksažvuõđ peäʹlnn. Čeʹvetjääuʹr vuʹvdd kooll sääʹmlääʹjj meâldlaž sääʹmvoudda da vuuʹd kääzzkõsrajjâz staanummuš lij nuõrttsääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur jieʹllemviõkksažvuõđ peäʹlnn vääžnai. Vuuʹd kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst âlgg väʹldded še lokku, što vuuʹdest lie jiânnai âkkõõvvi oummu, a ij kuuitâǥ vueiʹttemvuõtt kääzzkõsjälstummša. Tän diõtt ââʹǩǩoummui põõrtâst piʹrǧǧummuž âlgg tuärjjeed nuʹtt toiʹmmjeei põʹrtte vikkum kääzzkõõzzivuiʹm ko še vueiʹttemvuõđin äʹššeed tiõrvâsvuõtthuâl tåimmpääiʹǩest. Meäʹrmeâldlaž tiõrvâsvuõtthoiʹddjeei vuâsttavälddmõš vueʹzzstes šõddad staanvuõđ tobddi da tuärjjad jeeʹres puõlvvõõǥǥi põõššmõõžž vuuʹdest.
Sääʹmteeʹǧǧ da Saaʹmi siidsåbbar mieʹldd tuʹmmstõõǥǥin õõlǥči väʹldded lokku tuʹmmstõõǥǥi pannvuõigg vaaiktõõzzid sääʹmkulttuuʹre leâša še obbtällõõzzlaž vaaiktõõzzid. Ij leäkku vueʹrddemnalla, što kääzzkõõzzi karssmõš kuʹǩes kõõski vuuʹdin pooutči tuõttvuõđâst šeäštaid. Looppteeʹl kääzzkõõzzid kooʹddi reuʹnnvuuʹdin kool serddje kääzzkõõzzi riâššmõõžžâst maaʹtǩid da vueiʹtlvânji ǩeäppsab kääzzkõõzzin lossääb kääzzkõõzzid.
Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar nuäjjâʹtte Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd veeʹrjtuõʹllʼjeeʹjid da tuʹmmstõktuejjeeʹjid, što pueʹrrvââjjamvuʹvdd jårrâstt Čeʹvetjääuʹr tiõrvâsvuõttkääzzkõõzzi ǩieʹppummuž kuõskki tuʹmmstõõǥǥ da čõnnââtt staaneed vuâđđkääzzkõõzzid pueʹttiääiʹj še säʹmmlai dommvuuʹd jeeʹres siidin. Sääʹmteʹǧǧ da Saaʹmi siidsååbbar räuʹǩǩe še ââʹnned ciistâst Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd vuässadvuõttprograamm täävtõõzzid nuʹtt, što sääʹmnarood vuässadvuõtt teâuddai kääzzkõõzzi plaanummšest da čõõđ viikkmest.
Tuomas Aslak Juuso
II väärrsaaǥǥjååʹđteei
Sääʹmteʹǧǧ
Veikko Feodoroff
saaʹmi ouddooumaž
Saaʹmi siidsååbbar
Äänõõttmõš lij tååimtum Lappi pueʹrrvââjjamvuuʹd veeʹrjtuõʹllʼjeeʹjid, vuʹvddhalltõʹsse da sääʹmǩiõl luʹvddkååʹdd saaǥǥjååʹđteeja 17.12.2024.