Mädd, moštt da jõõskâs teâtt sääʹm-õhttsažkååʹddest
Mädd, moštt da jõõskâs teâtt sääʹm-õhttsažkååʹddest
Tät näggtõsǩeʹrjj, koon Natalia Magnani lij tueʹjjääm Cambridge universiteeʹttest ǩiõttʼtââll ǩiõččlâʹsttmõõžžid moošt, jõõskâs teâđ di alggmeeʹr da määdd kõskksaž õhttvuõđ pirr sääʹmvuuʹdest Lääddjâʹnnmest.
Alggveärlaž sääʹmvuuʹdid Peäʹccmest mõõnteš Sovʹjetlittu nuuʹbb jõnn vääiʹn seuʹrrjõsân, da säʹmmla aazzteš ođđ vuuʹđin Tâʹvv-Lääʹddjâʹnnmest. Ođđ vuuʹdin sääʹmõhttsažkååʹdd vuâstta leʹjje čårstummuš, assimilõʹstti leʹbe välddkulttuuʹre õhttõõttmõʹšše ǩiččlõõtti mättʼtõs läʹddlaž jälstempõrttškoouʹlin, da mâʹŋŋlest veiddsõs serddmõš Saujj-Läʹddjânnam jõnn gåårdid. Täʹst seuʹrrjam identiteett da õhttsažkååʹdd pueʹrrjieʹllem rââššmõʹšše čuäʹjteškueʹtte ”jõõskâs teâđ” väjldâʹttmõʹššen. Jõõskâs teâtt miârkkšââvv vueʹjj, koid mättjep jieʹlli ǩiõččlâʹsttmõõzz, ij-ǥa mekaanlaž vuäppõõzzi mieʹldd. Täk vueʹjj lie ǩiõtt-tuâjid, rääʹzzi ââʹnnmõʹšše, ǩiõl da pääiklõs pirrõõzzi vuârrvaikktõõzz õhtti čeäʹppõõzz, tekniikk da vuämmšõõzz.
Tän tuʹtǩǩummuš ǩeâčč jõõskâs teâđ mošttmõõzz raajjmõõžž mieʹldd; nooʹrreeʹl ââldasvuuʹdi materiaalid, tueʹjjeeʹl tõin kääuʹnid, raaʹjjeeʹl da õhttsažkååʹdd mooʹšt nooʹrreeʹl. Tuʹtǩǩummuužž šõddmõõžž čuäʹjte, što raajjmõõžž mieʹldd mošttmõš lij vueʹǩǩ, koin oummu nâânee sij kõskkvuõđ maddu da kueiʹmm kueiʹmmseez. Näggtõsǩeʹrjj čiŋlmâvv õõutsââʹjest 26 Sääʹmjâʹnnmest jeällum ǩeʹddtuâjjmannust vuõssmõs nenjmlåkka Čeʹvetjääuʹrest eeʹjjin 2014-2015.
Tuʹtǩǩummuužž teäʹddee alggmeer jieʹllem juätkkjeei muttâz da määŋghämmsažvuõđ, päʹljsmeeʹl mäʹhtt oummu nâânee õhttvuõđ maddu evakkovuõđâst da dommvuuʹdest serddmõõžžâst huõlǩani, da tõi mieʹldd. Tän tuʹtǩǩummuš taʹrǩstâll proseezzid, koin mieʹldd õhttvuõđ šâʹdde, da vueʹjjid, koin oummu räʹjje kõskkvuõđid määŋg paaiʹǩivuiʹm, mõõnnâmääiʹjin da ânnʼjõžääiʹjin, nuʹtt što vuäiʹtte tobddâd što jäälâʹtte aainâs – što seeʹst lie õhttvuõđ maddu da šâddvuõʹtte. Tät tueʹrjjad õhtsažkååʹdd, mäddvuõiggâdvuõđi da kulttuur jiiʹjjesnallšemvuõđ tuõʹllʼjummuž, kååʹtt lij tuõđi vääžnai ânnʼjõž alggmeeri meerlikkzid.
Tuʹtǩǩummšeʹst tueʹtte, što kääuʹni vaʹlmštummuš pääiklaž pirrõz luâttmateriaalivuiʹm čõõđat da tuâjj kueʹsttlen sääʹmõhttsažkååʹdd ođđ vueʹjjin, raaʹjjeeʹl õhttvuõđid ođđ sääʹmvuuʹdi, vuäʹmm Peäʹccam dommvuuʹdi da sauʹjj urbaan gååʹradvuuʹdi kâskka, koʹst määŋg säʹmmla tääʹl jälste. Lââʹssen tän näggtõsǩeʹrjj alttad mainstummuž tõi oummu da organisaatio määŋghämmsažvuõđ pirr, kook pâʹrǧǧe jeällʼted sääʹmkulttuur da seeilted õhttsažkååʹdd jieʹllemvueʹjj puõtti puõlvvõõǥǥid. Jõõskâs teâđ mošttmõš äʹrbbvuõđlaž raajjmõõž mieʹldd čuäʹjat, mäʹhtt tueʹjjeeʹl ouddmiârkkân ǩiõtt-tuâjaid vueiʹttep raajjâd da juäʹtǩǩed ooudâs kõskkvuõđid paaiʹǩivuiʹm, maaddâraaʹjjivuiʹm da piârrkõskkvuõđivuiʹm, da raajjâd jeeʹresnallšem vuäinalm sääʹmjieʹllem pirr da nääiʹt šõddâd õhttsaž ǩiõččlâʹsttmõš õhttsažkååʹdd moošt pirr.
Juõʹǩǩ käpplõõǥǥ aalǥâst tobdstõõttâp tuâjjkõʹsǩǩe Peäʹccam ääiʹj sääʹmvõnnâz oʹđđestraajjmõõžžâst, koʹst aunnsin âʹnne vueʹddid da pieʹʒʒ metallnääuʹlitää. Tuâjjkõõsk čiõʹlǧǧõõzz mâŋŋa käpplõõǥǥ čuäʹjte seämmanallšem ouddmiârkid raajjmõõžžâst, kååʹtt nâânad kõskkvuõđ maddu da mooštid. Vuõssmõs käpplõk tuʹtǩǩad jeeʹresnallšemvuõđid pirrõz ǩiõččlâʹsttmõõžžâst da mošttmõõžžâst säʹmmlaž jânnmamaaʒʒi da sääʹmvuuʹdest uuʹccab ääiʹj jälstam läʹddlai kõõskâst. Tuʹtǩǩummuš čuäʹjat, što säʹmmlain lij veʹrddeeʹl jeäʹrab kõskkvuõtt maddu pääiʹǩ da sooǥǥ moošti diõtt. Tõt čuäʹjat še, što mainnâz jõõskâs teâđ pirr reeidčâʹtte stereotypia vuâstta säʹmmlai mottjeteʹmes luâttkõskkvuõđâst da veʹǩǩe ooudâs alggmeer vuõiggâdvuõđid čuäʹjteeʹl, što alggmeeri kõskkvuõtt pirrõõzzin lij määŋghämmsaž da čõõđ ääiʹj mottjeei – ouddmiârkkân ko alggmeer mättje ođđ silttõõzzid da vueʹjjid mäʹhtt tueʹjjee aaʹššid.
Nuʹbb käpplõk čuäʹjat, mäʹhtt puõlvvõõǥǥi kõõskâs kõskkvuõđid da jeeʹresnallšem fiʹttjõõzzid kulttuur pirr suåvtâʹlle hääʹsǩvuõđ da raajjmõõžž mieʹldd. Kuälmad käpplõk tuʹmmai instituutioi (mâʹte škoouʹl, riikk teäggeem kulttuurorganisaatio, muzeei) rool kulttuur jeällʼtummšeʹst. Tõt čuäʹjat, što riikk teäggtummuž puʹhttem vuäittmõõžžid di rääʹjtõõzzid vueiʹtte ââʹnned alggmeeri täävtõõzzi õsttmõʹšše. Neelljad käpplõk tuʹmmai ij-säʹmmlai rool sääʹmkulttuur jeällʼtummšeʹst, da čuäʹjat, što ko oummu norrâʹtte raajjâd sääʹmkääuʹnid, sij seämma ääiʹj käuʹnne ǩeäin mainsted risttreiddai tobddmõõžži counni âʹlddhistoria pirr, mâʹte kolonialistlaž tuʹtǩǩummuž da lääʹddoummui jäälõõttmõõžž sääʹmvoudda pirr.
Mââimõs käpplõk tuʹtǩǩad, mäʹhtt täk aaʹššid suåvtâʹlle prääʹzniǩvuõđi mieʹldd da raajjeeʹl õhttsaž õhttsažkååʹdd mooʹštid, nââneeʹl saaʹmi mieʹlddåårmõõžž, kõskkvuõđ ođđ aassâmvuuʹdid, da Peäʹccam ääiʹji juätkkjummuž vuäʹddvõnnâz õlmmeempooddâst. Tuʹtǩǩummuš pohtt õʹhtte võnnâzvaalmštummuž tuâjjkõõsk da tõn tiuddeei ouddmiârkid. Nuʹtt tõt čuäʹjat, mäʹhtt čõnnõõttmõš pirrõʹsse raajjmõõžž mieʹldd veäʹǩǩat raajjâd ođđ kõskkvuõđid oummivuiʹm da paaiʹǩivuiʹm, da osttâd vuäinalm pueʹttiääiʹj vääras. Tõt kuulat taarb juäʹtǩǩtuʹtǩǩummša sääʹm-moošt, õhttsažkååʹdd da kulttuur jeällʼtummša vuässõõtti oummui da instituutioi määŋghämmsažvuõđ pirr.
Näggtõsǩeʹrjj čiŋlmâvv sosiaalʼlaž antropologiia da lij vueʹss tiõttjikõõskâs prograamm Jânnamtiõtti juâkkaz Scott Polar-tuʹtǩǩummušstrooiʹttlest. Näggtõsǩeeʹrj kaaunak tän liiŋkâst: 10.2018 Versio
Tän määʹttest näggtõsǩeʹrjj tuåimmai ǩeeʹrj hämmsen, koon muåžžât äʹššvuuʹd pirr šõõddi saaǥǥstõõllmõõžž da õhttsažkååʹdd vuäppõõzz mieʹldd. Puk kõõččmõõžž da ehdtõõzz pueʹtte tiõrvân Natalia liânttpoʹštte: nc427@cam.ac.uk